Laupäev, 27. veebruar 2016

8 veebruar, Dawei - Myeik


Kaktushekk Maungmaganis
LP käskis meil järgmisesse peatuspaika Myeiki jõudmiseks kasutada lennukit või laeva. Mõõda maad ei olevat võõramaalastele lubatud. Otsustasime sõita Dawei bussijaama ja kohapeal asja uurida. Kuskile väga kiiret ei olnud. Meie hotelli nimi siin rannas on Maungmagan beach resot. Siinse hotelli staff on huumor ruudus. Nuudlibuffee on juba tühjaks söödud ja kõik hotelli töötajad on peadpidi ümber ühe venna, vaatavad youtubest midagi huvitavat. Näpuga tühjale nuudlikausile osutades, raputab üks mind märganud tööline pead ja viitab käega kuivanud riisipotile ja vaatab midagi huvitavat edasi (võin mürki võtta, et tegemist ei olnud teenindusalase info ammutamisega..... ) No jah,mitte et meil riisi vastu midagi oleks ..... :) Kotid seljas,  jälle teel. Tuul on nii kõva, et puhub sõna otseses mõttes kraavi. Tee ääres kopsivad inimesed kokku tuule poolt räsitud kodusi... Kõik prügi, mis on tuule jõul võimeline õhku tõusma, on seda ka teinud. Kirjeldamatu vaatepilt, tonnideviisi prügi korraga õhus, puid ja põõsaid kaunistamas eri värvi prügi. Nagu protestiks inimeste käitumise vastu, kaunistas loodus end inimeste loodud pasaga Hiina aastavahetuseks. Õõnestamaks taksomaffiat läheme tagasi Daweisse hääletades. Tuulega võideldes jõudsime ristini, mis viib ainult Daweisse. Eilne plaan mõne noore mopikukega ( noored kutid, kes sõidavad liikluses põhjagaasiga taga sõber kitarr kaenlas.) läks vett vedama. Ei jõudnud kompromissini. Istusime tee äärde pagodajalamile maha ja asusin sobivat sõidukit takseerima, liiklus oli suhteliselt hõre. Esimene sobiv veok oli telliseid vedav triksa , minu käeviipe peale raputas ta naeratades pead. Tema otsus oli arusaadav, seisime mäejalamil ja minu juures seisma jäämine oleks tähendanud talle uut hoovõttu kilomeeter eemalt. Liiklus oli tõesti hõre ja siin riigis juba naljalt tühja autoga ringi ei sõida. Pool tundi hiljem tuli triksa, kus koorma otsas istus vanem naine. Viipasin käega ja juht vaatas mulle ehmunud näoga otsa. Sõnu raiskamata viipasin ma Dawei suunas ja ta noogutas. Ene istus juhi kõrvale, mina viskasin kotid koormasse ja hüppasin tädi kõrvale. Et ära arvata, mis on koorma sisuks, ei pidanud olema ennustaja Edgar, kartulikottidest tulev kalalebra viitas kuivatatud kalale. Koormas istunud vanaproua tegi ninaga grimasse ja naeratas, nagu oleks häbenenud koormast tulevat aroomi, mis paneb neelud käima igal õllesõbral. Naeratasin lahkelt vastu, proovides näole manada tänulikkuse küüdi eest. Ülevalt koorma otsast paistis nii, et Ene istuks õhus:) Ei soovinud lahketele inimestele, oma soovidega peale käia ja valisime oma lõpppeatuseks koorma mahalaadimiseks mõeldud koha. Tundus mingi kohalik kaubavahetusbaas olema, nagu kurgid sulle, kalad mulle :)
Ene oli näinud lähedal ühte ööbimiskohta. Mõtlesime hinda küsida.  Küsimusele “How much one night?” saime vastuseks 2000 kyatti(1.5€)  per room. Me ei suutnud seda uskuda.  Erinevaid akrobaatilisi võtteid kasutades jäi summa ikka samaks. Sportlik huvi ruumi näha, sai minust võitu, läksime trepist ülesse. Vana tegi kuuriukse tabast lahti: lai voodi checked, aken checked, peldik checked, sisekujundus Harku vaistevangla checked. Võtsin vanalt umbkeelse visiitkaardi ja sõitsime triksaga bussikasse infot hankima. Kui sa võtad triksa, siis selle juht muutub automaatselt sinu seaduslikuks esindajaks. Viib sind õige bussi juurde jne. ja seda täiendavat tasu saamata. See on olnud siiani nii organiseeritud, kahtlustan , et see on valitsuse surutud lisakohustus:) Hea uudis on see, et välismaalased saavad seda vahemaad tänaseks sõita bussiga, halb on see, et täna väljub veel kilukarbimikrokas ja tagareas on kaks viimast kohta. Oskus piinarikastes olukordades aju välja lülitada on võtmas proffesionaalseid mõõtmeid, teeme selle sõidu Myeiki täna ära. Passidest tehti 5 koopiat, need jäävad kontrollpunktidesse meie liikumisteekonda kinnitama :) Mulle meeldib myanmaarlaste eneseiroonia, kuigi linnadevahelised teed on olematud, on kõik bussijaamad nimege highway busstation :) Mikrokas oli tavapärasest suurem ja meile määratud tagumised kohad olid kohalikud hõivanud, oli see siis külalislahkus või juhuste kokkulangevus aga saime kohad, mis võimaldasid aegajalt jalgade asendit muuta. Kümnetunnisel bussisõidul tehakse u 2 pissipeatust väliköökides.  Autojuhid saavad  selle eest rikkaliku eine, et kliendid treppi tuuakse. Vahepeal olime peale võtnud ema koos väikese poisiga. Poisile tehti iste minu kõrvale õllekasti otsa. Veidi aja pärast magas poiss norinal, jalad minu ja pea ema süles.

Bussisaatjaga oli eelnevalt kokkulepitud, et viskab meid välja temale peelepärase, kuid meie jaoks odava hosteli ees. Enne keskööd olime kohal. Kuigi tuba haises nagu kurat, sai uni pasahasisust võitu. Käisime 25000 kyatti (18€) välja ja tuttu. Uni oli magus, va paar öist silmakuivatamispausi ( virtsahais).
Kuivatatud voblad
Prügitorm

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar