Hommik oli väga tuuline, liiva tuskas. Hommikusöögiks oli peno ja muna asemel makaronibuffee. Kaks erinevat sorti nuudlirooga, ikkagi Aasia ärimeeste hotell :) Eile olime uurinud mopirendi võimaluste kohta. Helistasin agendile, kelle päevarent oli 9000 kyatti (6€) ja mopp oli ukse ees. Tuul muudkui tõusis. Rendimees andis mingi joonistatud kaardi ka, mis aga tuulega mu püksitaskust ise uusi maid avastama lendas. Jälle Maps Me :) abiks. Valisime sihiks 25 km kaugusel oleva piltilusa ranna, nimeks Nabule. Tee sinna randa oli olematu, pigem mingi liivaväli. Mopp ujub pidevalt, esiratas pehmes liivas. Meile on see praegu lõbu aga tunnen kaasa kohalikele, kes seda rada on sunnitud liikuma iga jumala päev. Rand ise vägev, 15 km pikk ja ei ühtegi inimest. Kasutasime juhust ja näitasime päikesele oma valgemat poolt :). Päike paitamas meie nahka, tuul koostöös liivaga masseerides meie kehasid, viis jälle mõttele, et hommikul tasus ärgata:) Pika ranna lõpus oli uhke pagoda nagu nad ikka. Selle lisaväärtuseks oli vägev vaade piki rannikut. Pagoda lähistel oli paar kohvikut. Kondentspiimaga teed paludes ,raiskasin energia, mida ei silu isegi kahe kausi riisiga. Loobusime ja osutasime näpuga 3in1 teepakikestele. Kohe oli asi selge :) Kohvikus oli ka naabruses suvilat omav mees, ise elas vend Yangonis ja suvila oli siia teinud. Mees rääkis, et Yangonist siia randa sõidab autoga 2 päeva. No vat siis. Kohvikus elas ka papagoi, kes just väga sõnaosav ei olnud. Ütlesin talle papagoi häälega ming laba (tere), kohvikuomanik naeratas ja raputas pead.
Rehkendasime, et jõuame ära käia enne päikeseloojangut Daweis. Linnas sõime mingis moslemikohas. Näitasime näpuga suhu ja lauda toodi maitsvad nuudlid kanaga. Nüüd jäi veel üle rumm leida ja päev oleks oma eesmärgi ära täitnud. Lükkasin oma rummiotsimissensorid max levelile ja astusime sisse sensorite poolt viidatud poodi. Voilaa - lõpuks leidsin rummi, mida olin otsinud reisi algusest alates aga siiani polnud kuskilt leidnud. Siin ta oli, omas uhkes hiilguses, 12 aastat laagerdunud Mandalay rumm. Oli küll kallis 3000 kyatti( 2€) aga tasus proovimist. Kõik vajalik linnas toimetatud, alustasime sõitu koduranda. Viisin mopi agendile tagasi. Alguses ei tundnud kohta ära, tuul oli vahepeal ära viinud pool tema majast. Noor kutt haistab raha lõhna, on paigaldanud igale poole oma reklaamid ja jääb kindlasti ellu. Kutt viskas mind mopiga hotelli ära. Päikeseloojang ootas meid ära. Joogid segatud, randa seda igivana etendust nautima. Öösel läks tuul päris karmiks, olin kindel, et hommikuks on meie katus ära lennanud. Kogu öö oli tunne nagu keegi peksaks lumelabitatega vastu plekkkatust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar