laupäev, 27. veebruar 2016

6 veebruar, Dawei - Maugmagan


Pissipotist õlut joomas

Bussis otsustasime, et linna peatuma ei jää ja liigume Daweist 20 km kaugusel olevasse Maungmagani randa. Dawei bussijaama jõudsime hommikul kell pool viis. Tavapäraselt asus bussijaam linnast 10 km kaugusel. Triksamaffialt ebareaalseid hindu kuuldes nii linna kui ka randa. Tõmbasime kotid selga ja hakkasime liikuma. Olime vahepeal Maps Me-ga ära leppinud ja ta juhatas meile õige suuna kätte. Ükski mopimees sulle järgi sõitma ei hakka ja soodsamaid hindu loopima. Kodust kaasavõetud sõrmuslambid  sõrmes liikusime mööda pilkast pimedust. Myanmaarlastel on tööjaotus paigas, pool riiki tõuseb hommikul kell 5 ülesse ja hakkab teisele poolele riigile pirukaid küpsetama. Täna oli mingi eriline hommik, hommikuste õlikuumutajatega mestis olid avatud ka ilusalongid, kus kohalikud kaunitarid uhkeis riideis soenguid sättisid. Koolilõputorbikuid silmates saime aru,  milles asi. Öösel ikka koerad klähvivad, tänane varahommik ei olnud erand. Tihedat koerte haukumist kuuldes seljataha vaadates saime aru, et nüüd läheb jamaks, kümnepealine koertekari sööstis meie poole kindla plaaniga meil kintsud lõhki tömmata. Haarasin seljast koti ja hakkasin sellega röökides ümber enda ringe tegema. Selle manöövriga näitasin koertele, et olen tõsiseltvöetav vastane ja nad taandusid. 10 km kogu oma varandusega läbi öise Dawei jalutanud, olime lõpuks linnas. Kuna  buss pidi minema Maugmagani kell 7, tegime kohalikus väliköögis kenad teed ja maitsvad pirukad. Vaatasime koos kohalikega hommikutelevisiooni ja matsutasime pirukaid. Vedasime ennast LP juhatatud bussi väljumiskohta. Asi tundus kohe kahtlane, et viidatud kohalt mingit bussi ei välju. Kohalik turg oli seal lähedal, läksime asja uurima. Nagu ikka, keegi ei tea kedagi ja keegi ei tea kuidagi. Lõpuks on 10 inimest ümber meie, üks näitab käega ühele poole, teine teisele ja kõik lõugavad midagi omas keele. Naeratame viisakalt  ja lahkume pealesurutud kes-aias ringmängust. Triksavennad loobivad jätkuvalt kirveid....... Viimase10 tunni bussisõidu eest käisime välja 7000 kyatti (5€) ja nemad küsivad poole tunni sõidu eest 15 000 (10€) no sense. Ja kahe linnavahel EI KÄIGI kohalikku transporti. Maps Me näitas meie otsa kätte ja panime ajama. 5 km pärast ajas üks kastikas meie kõrvale, ja ütles, et viib meid bensuraha (5000 kyatti (4€) eest ära. Oli ka viimane aeg unetu öö ja 15 km kottidega käimist oli kenasti mätsuks teinud. Ene hüppas juhi kõrvale ja mina hüppasin kasti. Sealt mulle lehvitavate inimeste tagant tõusvat päikest vaadates, tundsin, et elan :) 30 km sinka-vonka üle mägede ja ookean paistis. Siin oli meil võetud 2 ööd, rohkem polnud võimalik, full booked. Hiina aastavahetuse mõjud. See rand on Aasia ärimeeste ja kohalike noorte hulgas popp koht, eriti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Tuba oli tipp topp, oma hinda (30000 Kyatti) väärt. Mõned tunnid väljateenitud puhkust ja rannaga tutvuma. Toidukohtade hinnad olid siin juba teisest puust. nojahh ranna värk ikka . Kastsime oma valged tagumikud ookeani, seda siis esimest korda kogu reisi jooksul. oli ikka mõnus küll. Sõime grillitud kala ja jõime õlut, mida serveeriti pissipotis (omanikul polnud nähtavasti alkolitsentsi ja kallas salaja välja, noh et pudelit laual näha poleks). Kala  maksis 4000 kyatti(3€) ja õlu 2000 kyatti(1.3€). Läksime külla esmatarbekaupasid soetama, rummi jne. Küla kaks poodi ilma rummi leidmata läbi käidud, oli selge, et siin külas me väga pikalt ei peatu :) Vahepeal oli pimedaks läinud, jalad andsid tunda - läksime tuppa puhkama. Maiustasime kodust kaasa võetut: Liivimaa palsamit ja suitsuvorsti.Tuli uni, ei häirinud isegi Aasia ärimeeste karaokesooritused, mis voluuminupp põhjas ette kanti. Suikusime tuttu mõttelt - loodame, et nad äri nii sitasi ei tee kui laulavad........ Öösel ärkasime hullu kolina peale, plekitahvlite kolin katusel andis märku tõusvast tuulest.
Sabata kroku Maugmaganis
Turu vürtsid

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar