laupäev, 27. veebruar 2016

1 veebruar, Yangon - Kimpun


Golden rock

Täna kompasime inimvõimete piire, 15 tundi järjest bussiga oli meie uus isiklik rekord. Nagu rekordeid tehes ikka, jätab see kehale teatud jälje. Kõhud lahti ja pidev lainetus silme ees ei taha lõppeda. Oleme jõudnud Golden Rocki baaslinna Kinpuni, mis on juba turistidega harjunud. Selle linna eesmärk oli meil külastada Golden Rocki, mille pilt on kodus igal endast lugupidaval müanmaarlasel. Kuuri (papist seintega eraldatud magamisboksid) vaatasime LP- st. Kuurivennalt infot pumbates saime teada kuidas kivini saab, sundlõunasöök( kuuriboss viis meid omale meelepärase toidukoha juurde) keres, läksime juhendatud teed kohaliku bussijaamani. Seal peksti meid veoauto kasti, olime nagu kilud pütis. Kui kast oli tihedalt inimesi täis ( ca 50 tk) hakkas sõit mäkke. Autojuht lasi põhjagaasiga mäkke. Oli tegemist, et kastist välja ei lennanud. 45 minuti jooksul jõudsin  13 korda mõelda, et nüüd saame kindlasti surma :)  Kohustuslikud turistimaksud ära tasunud, seekord ainult 6000 kyatti(4€) per moll, jõudsime kuldse kivi jalamile. Käib pidev ja süstemaatiline annetuste kogumine, iga kahekümne meetri taga asub donation counter. Ei tahaks küll nii öelda ja väita aga pidevalt jääb tunne, et lihtsal tööinimesel võetakse see viimanegi pisku usu ettekäändel ära. Siin lõunas on päike teise iseloomuga, 15 h bussi+ 45 minutit ameerika mägesid ilma julgestuseta + 43 c päikest annab elule uue tähenduse :) Jõudsime kivini, uhke oli küll, naistel on viie meetrine keeluala ümber kivi. Püha kivi ja kuupuhastus ei ole siin sünonüümid :) Ise puudutasin kivi ära, äkki on abiks :) See pidev templites käimine on mu ateistliku mõtteviisi õõnestama hakanud aga siiani olen vastu pidanud :)  Tagasiteel oli mingi koht, kus müüdi ahvi ajust ja jalgadest keedetud dinktuuri, mis aitab iga haiguse korral, ohhh. Mäest kastikaga allasõit oli ka meeleolukas, järsemates kurvides imiteerisid kõik kastis olijad, valjuhäälselt kaljudest allakukkumist:) Jõudsime kuuri tagasi, keha on loksumisest kutu. Kes magas mõned tunnid, kes ei maganud. Kell oli igatahes 7.30 pm

Ajasime kargud alla ja käisime suppi söömas, ikka seal kus kohalikud. Kered olid heledad ja tegime topeltsupid. Neli eriti maitsvat suppi läks meile maksma 1.8 €, ohhjahh. Kered punnis, tulime kuuri tagasi ja ostsime kuurivennalt homseks piletid Hpa- ani. Kuuribossul oli vahepeal “maja” rahvast täis vedanud - kohalik filmitiim oli öömajale jäänud. Tundub mingi odava eelarvega film olevat :). Meie vastas elavad kaks võitlejanäitlejat ja kõrval režissöör  :) Homme proovin rääkida, äkki saab ka mõne kõrvalosa :), kaua sa ikka ehitad, teen enne läbirääkimisi mõned kätekad, äkki töötab:) Nüüd tuttu*, üks reisi raskemaid päevi on seljataga.
Veoka kastis nagu kilud pütis
Suppi söömas

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar