 |
| Piiripunkt Kawthounis |
Tänane hommik on natukene kurb - meie viimane hommik Birmas. Kühveldasime sisse mõned üliõlipirukad ja maguspiimaga tee ning seadsime sammud piiripunkti. Piiripunktiks oli jõeääres suvaline putka, kuhu oli peale kirjutatud BORDER. Linnas olime märganud mitmeid koopiateenust pakkuvaid putkasi, nüüd selgus ka selle põhjus. Piiriputkas taheti passikoopiaid, uhke liigutusega ulatasime mundrimeestele koopiad, mis olime ettenägelikult kodus valmis seadnud. Kohe tõmmati meid maapeale tagasi, kuna jah, viisadest ei taibanud tõesti koopiaid teha. Ene läks koopiateenuseid tarbima ja mina sain vahepeal tuttavaks ühe inglasest hipiga, kes uuris minult busside ja ööbimiste kohta Birmas. Templid passis, tuli leida paat, mis viiks üle jõe Tai poolele. Tegelikult paate otsima ei pea, agendid leiavad sind juba enne ülesse, kui sa arvata oskad. Tai lähedus annab jälle tunda, kohe laksatakse paadisõidu eest topelthind. Õeldes paadimehele" Not first time in Thailand" sunnib paadimeest algset summat kahega jagama. Jõe vesi on hall ja kole, ei suuda ette kujutada, et 30 km eemal on paradiisisaar ilusa, selge ja läbipaistva veega. Paadis täidame vajalike dokumente, mis on vajalik Taisse sisenemiseks. 500 meetrit enne Tai rannikut on väikene saar, kus otsitakse läbi paat ja reisijad. Paadimehi koheldakse päris karmilt, ainult üks koht jäetakse kontrollimata :). Paadist leitakse väike näuguv piiririkkuja, kes oli pahaaimamatult paadininasse päikese eest varju läinud. Kõik naeravad meeleolukalt, isegi kurjad Tai piirivalvurid. Mõõda maismapiiri sisenejad võivad Tais viibida 15 päeva. Kui meie passidesse löödi tempel sama kuupäevaga, mida me olime eelnevalt ka ise rehkendanud, noogutasime rahulolevalt. Piiripunkti lähedal vahetasime Birmast ülejäänud kyatid bahtideks ja jalutasime teisel pool linna olevasse sadamasse, et osta paadipiletid Koh Phayami. 350 thb (9€) piletid keskpäevasele kiirpaadile olemas, istusime sadamakohvikusse maha. Menüüd sirvides saime aru, et nüüd meil hakkab alles raha minema. Tellisime 2€ jääkohvi ja 1.5€ maksva jäätise ja toksisime wifi parooli oma nutiseadmetesse, mis hakkasid meeleheitlikult rõõmust nuuksuma. Laevasõit saarele võttis 45 min. Siia plaanime jääda pikemaks, et anda puhkust kehale ja vaimule. Sadamast kaarti uurides, tundus meie hotell suhteliselt lähedal olema, mõtlesime selle jala ära visata. Mäest pidev ülesse-alla liikumine, soonivad kotid ja 45 kraadine kuumus - algselt plaanitud väikene jalutuskäik hotellini hakkas jälle Erna retke mõõtmeid võtma. Hotelli panime kinni booking. com-is. Mõtlesime reisi lõpus vähe luksimalt elada ja olime bookinud nn villa. Pettumus oli suur, kui meid võtsid hotellis vastu kaks lumivalget saksa plikat ja 50 m2 villast oli asi kaugel, pigem kasvuhoone. Õnneks tegid plikad meile mopi hea hinnaga. Euroopalik võltspugentsnaeratus saab veel suurema buffri kui oled just riigist, kus elavad maailma siiramad inimesed. Elame üle, supervaatega rannad käe- jala juures ja palju toredaid kohalikke inimesi.Veedame siin saarel kümme päeva. Nüüd ei ole kirjutada enam midagi, hakkab hall puhkuserutiin: pikad liivarannad, päike ja ookean, külmad õlled, värsked mereannid ja võrkkiiges raamatute lugemine ...............
 |
| Näuguv piiririkkuja |
 |
| Piiriületuseks vajaminevad paberid täitsime paadis |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar